Nädal 6 ehk Söök-söök-söök

Ma saan ilmselt oma praktikumi juhendajale kõige rohkem pinda käiva õpilase tiitli varsti, sest juba teist nädalat järjest olen ma saatnud mureliku kirja, et kas praktikumi küsimusi ei saaks. Eelmisel nädalal ma tegin seda reedel. Mõtlesin, et olen sel nädalal ettenägelikum ja saatsin kolmapäeva õhtul kirja, et äkki saaks neljapäeval üles panna. Reede varahommikul 00:22 sain ma siis vastuse, et aitäh meeldetuletuse eest ja päris minu seatud tähtajaks üles ei saadud, aga nüüd on. Vähemalt ma sain oma ülesanded.
Koolis on kõik üsna rutiinne, tööd on vahepeal olnud, matemaatikas pole mul töödes ühtegi viga olnud, aga kodutöösse märgiti, et kust selline lahend. Minu jaoks oli loogiline, et kui ma olin eelnevalt seadnud juba kõik piirangud, siis ma sain ühese lahendi ning ei pidanud teist võimalust vaagima enam. Tundub, et see ei ole piisav selgitus. Keemias 24/25 ehk geomeetrilised kujundid tuleb selgeks õppida, et ei peaks selgitama oma sõnadega asju.
Laupäev on tore, seda väga mitmel põhjusel. Esiteks, võib hommikul magada. Mis sest, et ma hommikul kell üheksa täiesti ärkvel olen, aga teadmine, et ma ei pea kuhugi minema, annab palju juurde ning võimaluse veel ennast teki all mõnusalt tunda. Paar päeva tagasi avastasin ma enda tohutuks pettumuseks, et kaneel ei ole elementaarne asi, mida kodulähedasest poest saada. 3 kodule kõige lähemat poodi kaneeli pulbrina ei müü (Tescos olid pulgad, aga neid ei tahtnud mina). Selle probleemi lahendamiseks otsustasin ma võtta ette retke suurde Tescosse. See asus paar kilomeetrit eemal, aga oli igatahes seda väärt.
Esiteks ma leidsin köögitarbed. Kõndisin pannileti ees edasi-tagasi ja mõtlesin, et kas osta pann või mitte. Tundsin ennast natuke nagu pannisööja, kes näeb kõiki häid panne, aga endale ei saa. Katsusin panne ning leidsin lõpuks enda meelest sobiliku. Korraliku paksu põhjaga panni, mis tundus õigest materjalist ka olevat. See pann liikus korvi. Suur pood on ahvatlusi täis ning hakkliha, sibulad, rosinad, kookoshelbed ja kaneel leidsid mind või mina neid.
Koju jõudes oli siis suure vaimustusega võimalik hakata sibulat hakkima, liha praadima, kartuleid viilutama ja kokkuvõttes kartuli-hakklihavormi tegema. Selline tuli välja. Minu otsus spargelkapsast lisada mõisteti teravalt hukka.

Mingi aja suutsin rahulikult olla, ent ma olin veendunud, et nüüd, kui meil on pann, siis peavad olema pühapäevahommikused pannkoogid. Kuna ma otsustasin, et need peavad olema banaani-kookosepannkoogid, siis mul oli vaja poodi lipata, et banaane hankida.
Kõik vajalikud asjad olemas, ent umbes pool kaksteist kõlas küsimus, et ega ma ei tahaks täna pannkooke teha. Ja nii oligi. Meie pühapäevahommikused pannkoogid olid väga varajasel hommikul, aga need olid ikkagi väga maitsvad! Väga kookosene kook vedela meega.

Mõned jäid ka hommikuks, nii et hilisemal hommikul tuleb ka hommik pannkookidega.
Aga me ju võime alati teeselda, et on pühapäeva hommik!