pühapäev, 17. juuli 2011

Midsommar ehk Võõra autoga teel ning konnatants

24.06
Hommikul 5.30 olime maja ees üsna unistena ning liigume linna poole, et teha vaatamisväärsuste ring(!) ning siis kuhugi maha istuda. Minul olid silmad poole ajast kinni, kui me suurte kottidega ringi vantsisime ning isegi paari inimest nägime. Surnuaias nägime jäneseid isegi. Tund aega tiirutatud, leidsime bussipeatuse, kus oli pink, mille me hõivasime. Lotta kirjutas kirja ja mina olin pooleldi magavas asendis. Enne poolt kaheksat hakkasime me liikuma linna serva poole. Jalutasime, käisime tanklast läbi ning 7.58 olime maantee ääres. Õigemini bussipeatuses, mis oli enne ristmikku, mille järel algas kiirtee. Seisime sildiga ja hääletasime. Hommik oli külm ja tuuline, kuigi vihma ei sadanud. 1,5h hiljem pööras üks auto üsna risti vasakust reast meie juurde ning meie hämmastuseks jäi seisma. Autos oli kaks meeskodanikku, kellest 1 kamandati välja ning teine tegi taha ruumi, et saaks me mõlemad autosse istuda. Autojuht oli ajalooõpetaja, endine sõjaväelane. Järgmise tunni rääkis ta meile ristisõdadest ning kristlusest. Me ei pidanud liiga palju kaasa aitama alati, noogutama ainult. Umbes tunni pärast pidi tulema linn, kus meie teed lahku lähevad - Halmstad. Sõitsime sinna sisse ning ta viis meid burgerit sööma. Kahtlane. Sõime siis burgerit, see võttis ka peaaegu tunni, sest ta ei saanud süüa, vaid pidi pidevalt meiega rääkima. Lõpuks olime valmis teekonda jätkama ning ta ütles, et on valmis meid viima ära Gislavedi, kuhu me teel olime, kuigi see teeb talle ringi sisse. Olime sõitnud vaevalt 5 kilomeetrit, kui ta hakkas pärima, kas meil autojuhiload on. Mina muidugi vastasin, et on ning on olnud juba päris kaua(suhtelisus). Selle peale tuli küsimus, kas ma sõita tahan, millele ma väga kahtlevalt keerutades vastasin. Järgnes palumine. Ma andsin alla ja ütlesin, et ma võin sõita. Me vahetasime kohad ning 2min pärast ta magas tagaistmel. Meil oli sõita 100km. Väga tore sõit oli, sest me saime rahulikult juttu ajada nüüd ning ei pidanud ainult ajaloost rääkima. Paduvihma hakkas sadama siis, kui ma tahtsin auto kiirust proovida, seega üle 120km/h ma seal ei sõitnud(110 ala, seega kõik on korras). Üsna peagi jõudsime Gislavedi ning tegime suure tiiru ümber linna, aga ei leidnud parklat, kuhu me pidime minema. Jäime siis mingisse muusse ning Lotta helistas, et meid üles otsitaks. Ka autoomanik ärkas üles, kurtis, et me edasi ei taha sõita, andis visiitkaardid ning jätkas oma teekonda. Peagi tulid meie sõbra sõbrad ning viisid meid edasi pisikesse kohta. Kõik olid ülimalt imestunud, et me jõudsime kohale ning et me jõudsime nii vara. Enne kella 1 kohal. Seega korra sisse, kõigi nimed korra ette vuristatud ning naabrite juurde külla.
Rootslaste Midsommar on mingil moel sarnane jaanipäevaga, sest tegemist on suve tähistamisega, aga viisid on väga erinevad. Esimene suurem erinevus on suur lõunasöök. Me läksime naabrite juurde, kus kõik võtsid meid ülisõbralikult vastu, tervitasid ning uurisid, kuidas meil läheb, mis me teeme, kuidas me nii hästi rootsi keelt räägime jne. Peaaegu kõik tulid rääkima, imestasid, tegid nalja. Kokku oli 16 inimest ümber suure laua ning alguses oli rootsi laud, kus kala oli vähemalt 10 erineval viisil esindatud. Ma proovisin ikka enamiku ära, aga väga pisikestes kogustes. Lauas  tehti palju nalja, aga enamus sellest jäi arusaamatuks kahjuks. Muidugi meie ka tõlgiti ning uuriti meil, kuidas Eestis asjad käivad. Väga lahe oli see, kuidas võetakse tervitusnapsu. Eestis öeldakse toost ning siis võetakse. Rootsis lauldakse enne, kui võetakse! Ma ei teadnud sõnu, aga see oli nii lahe, et ka mina võtsin ühe pitsi. Kui tekkis tunne, et nüüd on jõuludeni kõht täis, toodi kausid lauale ning saadeti ringile. Nii vähe kui sai, võtsin juurde. Ja siis tuli veel magustoidu ring suure maasikatordiga.
Pärast võrratut lõunasööki läksime tagasi kõrvalmajja ning sättisime asjad valmis, et minna külapeole. Külapeol pandi püsti meiupuu ning selle ümber läks tants lahti. Meie seltskonnast olime me muidugi ainsad, kes läksid tantsima, aga see oli väga lahe. Laulude sõnadest oli võimalik isegi enamasti aru saada, kuigi Konnatantsu juures tekkis mul kerge segadus, sest me tegime kõrvu ja saba, aga hiljem sain teada, et ongi laulus, et ei ole saba ega kõrvu. Niipea, kui vihma hakkas kõvemini sadama, oli plats tühi ning ka meie jooksime autosse. Tagasi maja juures tegime tutvust hobustega ning muidugi Joppega.
Edasine õhtu võiks sarnaneda natuke eestlaste jaanipäevaga, sest õlu oli käes ning juttu aeti palju. Mis oli puudu jaanipäevast: 1) jaanituli, 2) laulmine, 3) õues viibimine, 4) grillimine, 5) kange alkohol, 6) üle lõkke hüppamine ja ilmselt veel mitmeid olulisi asju. Istusime toas ning ajasime juttu ning samal ajal valmis juba väga tegus õhtusöök. Söömine on Rootsis väga au sees Midsommari ajal. Toit oli maitsev ning magustoit veelgi maitsvam! Ma pean selle retsepti ikkagi küsima.
Kuna kella viiene äratus oli varane ning ka teised ei tundunud väga erksad, läksime üsna varakult magama, et hommikul tegusamad olla.

Kommentaare ei ole: