teisipäev, 26. juuli 2011

Det slutar igen ehk Tagasi kodumaale

28.06
Viimane korralik päev Rootsimaal. Jalutasime ringi, käisime töömuuseumis, turismiinfos, tehislikke koski vaatamas. Minule hakkas muuseumitest juba aitama, aga õnneks rohkem ei olnud seal pakkuda ka peale kõrval asuva tekstiilimuuseumi. Kinno minna me ei saanud, sest seansse peaaegu et ei olnudki ning rootsi filme näidatakse ainult laupäeviti. Jalutasime ning leidsime ideaalse raamatupoe. Sellise, kus veedaks tunde ning kust ostaks kaasa hunnikute kaupa raamatuid. Hunnikute kaupa me just osta ei saanud, aga mina ostsin kaks raamatut ning olen sellega väga rahul, et need kotti mahtusid. Raamatupood koosnes mitmetest ruumidest, mis olid omavahel kitsaste koridoridega vahel ühendatud, aga mõnest kohast võis minna siseõue ning lugema hakata. Jalutasime raamatutega tagasi öömajja, ajasime paar sõna juttu ning läksime ilusat lugemiskohta otsima. Leidsime väga kahtlase pisikese muruplatsi suure tee läheduses, milletaolisele ainult eestlased läheksid end pikali viskama, et lõbusalt raamatut lugeda. Lugesime, hiljem jalutasime basseini äärde, mis mänguväljakul asus ning istuseime pingile bussipeatuse läheduses. Läksime ka trammiga sõitma, mida meile oli õpetatud, et "keegi ei osta piletit". Sõitsimegi korralikult jänest, aga uurisime, et automaadist me piletit kätte ei oleks saanudki. Pärast 7 läksime tagasi, et teada saada, et meie võõrustaja lahkub ning "on peagi tagasi". Nii me arvasime. Pakkisime rahulikult asjad ära, kasutasime arvutit, vaatasime telekat, sõime palju tema röstsaia ning kui kell hakkas 11 saama otsustasime, et me ei pea teda viisakusest ära ootama. Ajasime juttu ja itsitasime iga kord, kui mõni naaber käis, aga lõpuks jäime magama.

29.06
Hommikul kell 8 lahkusime, jätsime kirja ja šokolaadi, sest korteri peremees ei olnud veel tagasi jõudnud. Selgus, et meie rong oli asendatud bussiga ja bussijuht kinnitas, et jõuab samal ajal kohale. Ega ikka ei jõua küll. Arvutasime nalja pärast välja kiirusi, millega buss peaks sõitma, et me õigeks ajaks kohale jõuame. 100, 140, 220, 360 jne, kuni me oleks pidanud ajas tagasi minema. Õigeks ajaks me muidugi ei jõudnud, aga et hullem oleks, jõudsime kohale nii palju hiljem, et jäime ka oma jätkubussist maha. 50 min ootamist ning ei mingit kasulikku nõu raudteejaamast ega ka mitte vabandust. Eks me siis ootasime, sest aega meil tegelikult oli.
Lennujaam oli pisike. Meie kotid kaaluti üle - 9,8 ja 9,9 (10 on lubatud). Saime kaua oodata, täitsime tagasisidet mingile asutusele ning kuulsime vägagi palju eesti keelt. 5 min pärast pardale mineku aja lõppu pileti järgi saime väravasse ning üsna ruttu ka lennukile. Natuke und ning ilusaid vaateid Eesti saartele ja ka mandrile. Tallinnas vahetasin suvised riided selga ning läksime hääletama. Saime natuke ikka oodata ka, aga me olime ka mitmendad hääletajad seal kohas. Ilusasti Tartusse ning jala koju.

Reis sai läbi ning kokkuvõttes oli väga hea reis, väga hea oli osata rootsi keelt ning väga hea oli olla pidevalt 'laps'.

Kommentaare ei ole: