Elu on nii omapärane. Ma olen seda alati teadnud, aga mitte kunagi enda kasuks suutnud tööle panna. Hetkel on staadium: My life has no purpose, no direction, no aim, no meaning, and yet I'm happy. I can't figure it out. What am I doing right?(Charles M. Schulz)
Ma ei tea, mis on õigesti, sest ma ei mõtle seda piisavalt läbi, vaid lähen kaasa mitte rahvavoolu vaid eluvooluga. Ja ma olen õnnelik. Kuigi mitte täielikult, ma tean, mis on puudu ja mida saaks paremini teha, aga ma olen õnnelik. Mul on kahju, et elus korduvad need hetked kusagil uuesti, mida ma kellelegi ei soovi, sest ma olen ise tundnud, mida see tähendab. Seda saab võtta erinevalt. Õnneks on inimesed tugevad ning sõbrad selleks, et neid tugevamaks muuta. Mis ei tapa võiks ju teha tugevamaks?
Minu elu on hetkel piisavalt lihtne. Ma ei ole endast suutnud veel piisavalt aru saada, et teha järeldusi, aga ehk jõuab asi kunagi sinnani, kus ma oskan olla enda vastu aus. Mitte, et seda väga vaja oleks, aga varsti ilmselt juba on.
Ma püüan olla rõõmus edasi, sest ma nägin täna toredaid inimesi, keda ma näen väga harva. Sugulasi on tore omada, sest nendega jutu ajamiseks ei pea olema ülihead põhjust, on vabadus hakata rääkima millest iganes ja jõuda kõikjale ning ei ole barjääre, sest 15 aastat tagasi kaheaastastena olid 3 jõnglast juba koos, nüüd harval kohtumisel kulub jälle vaid veidi aega, et võõrastamisest üle saada ning vabalt suhelda.
Täna olid jalgpallis need kohtumised, mille pärast jalgpalli armastatakse. Sa ei või kunagi teada, mis tuleb, kuidas mäng on 5 sekundi pärast.
Öine melanhoolia hakkab maad võtma ikkagi. Ma suudan olla õnnelik pisiasjade üle ning seda ma kavatsen teha. Rõõmustage ka, te suudate seda!
I can't live with or without you...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar