laupäev, 23. jaanuar 2010

Imeilusus

Minna magama öösel koos hämmastavate inimestega kuulates veel kitarrimängu ning ärgata taas kitarri ja laulu saatel. Ma ei olnud midagi sellist varem kogenud ja see on nii mõnus tunne, et olles veel unine, tulevad tuttavad viisid ja laulud juba sinuni.

Eile tuli päris pikk päev kokku.
Ärgata hommikul ning saada teada, et vennakesed ei lähe hommikul kooli-lasteaaeda, koolis heegeldada lilli, lüüa klotsi nii, et see maha kukuks ja arvutada oma käe kiirust, joonistada isobaarilise-isotermilise-isohoorilise ringprotsessi graafikuid, vaadata filmi surnud veest, filmi Madlikesest, keerata Sandriga koos pool minutit järjest samaaegselt pead, rääkida loomaaia teema juures seagripist, lugeda vana rootsikeelset teksti Antisärkvargist ja Patrikust, minna ja osta endale pikad retuusid ja pakk komme, kohtuda Indrekuga ning rääkida Indreku ja Kauriga maailmast, pidada koosolekut, rääkida kõigest asjakohatust, minna Kaubamajja, kuulata Kalle ja Kiristjani kõnesid, naerda, süüa, teha pilte, mille mõte jõuab õnneks õigel ajal veel kohale, minna vaatama Shakespeari korraks, jalutada Lille, laulda, kuulata, naerda, rääkida, elada seljas, kallistada, saada võtmed, joosta bussi peale, et minna Kristjani poole ööbimisasju tooma, minna tagasi Kaubamajja, et koguda napilt kokku viimane raha ,et osta mahla, minna kuulama, rääkima, Reelika toitu sööma, tantsima, mängima ning naerma, minna Lille, süüa, laulda, naerda, rääkdia, jagada voodikohti, kuulata, kuidas Kalle ei suuda otsustada, mida teha, kuidas Reelika naerab ja kuidas Kristjan Reelika üle/Reelikaga koos naerab, uinuda kitarri saatel, ärgata muusikaga, kuulata, tõusta, korrastada, lukke avada-sulgeda, minna bussijaama, väita, et ei saa olla nii külm kui -18kraadi, saata Reelika teele, kallistada veel ja hakata koju jalutama päiksetõusul, avastada kodus, et väljas on -23kraadi.

Kommentaare ei ole: